tag:blogger.com,1999:blog-58483830442223401102011-07-30T10:11:18.456-07:00MHG ametlik blogi. Kirjutab Sander Alekand.mr. whizhttp://www.blogger.com/profile/01221986804481710692noreply@blogger.comBlogger21100tag:blogger.com,1999:blog-5848383044222340110.post-88712824329978389252010-02-09T11:31:00.000-08:002010-02-09T11:40:10.816-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://wasatchgardens.org/files/images/potatoes_blue.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://wasatchgardens.org/files/images/potatoes_blue.jpg" alt="" border="0" /></a><br />Meie kooli sööklas pakutavad kartulid on väga veidrad. Nad ilmutavad aeg-ajalt märke sininemisest. Või, noh.. kohati. Veel imelikum on see, et iga kord, kui ma julgen antud fakti avalikult kommenteerida, hakatakse mu kõrvalt kohe märkusi tegema. Tavaliselt on see sööklatädi, kellel on lühikesed heledad juuksed ja kelle töö on vaadata, kui palju õpilased enda taldrikule toitu kühveldavad. Ma arvan, et see on äkki mingisuguse statistika koostamiseks. Igastahes on kartulid sinised ja need kohad ei maitse hästi. Päriselt ka. Ma ei taha bitchida, aga mulle meeldib, kui mu toit ei liigu ja ei muuda värvi. Eelmisel reedel olid kartulid jälle sinakad ja ta jälle kuulis mu kommentaari ning hoogsa liigutusega haaras ta lusika ning eemaldas selle sinaka asja, mis end kartuliks pidas. Selle all oli veel üks selline, aga ma ei tahtnud seda talle öelda.<br /><br />PS! Koolitoit on mõnikord (loe: enamasti) minusugusele gurmaanile alla keskmise maitsev.<br />Break yo self, amica<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/5848383044222340110-8871282432997838925?l=mhgtabularasa.blogspot.com' alt='' /></div>mr. whizhttp://www.blogger.com/profile/01221986804481710692noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5848383044222340110.post-68126952434365582992009-10-11T11:34:00.000-07:002009-10-11T12:46:56.755-07:00<div><span class="Apple-style-span" style="white-space: pre;"><br /></span></div><div>Oli aeg külastada kooli esimese korruse meeste tualetti. Kohe tähendasin, et see on võrdlemisi läbimõtlematult konstrueeritud. Avasin ukse number 1. Kraanikauss oli liiga mdalal ja kätekuivatid ei funktsioneerinud. Ukse number kaks taga oli aga veelgi jahmatavam vaatepilt. Objektid 4, 5 ja 6 (pissuaarid) asetsesid naeruväärselt põranda ligidal. Jah, tõesti - Miina Härma Gümnaasium on astunud futuristlike koolide sekka - meie WC on ehitatud arvestades erivajadustega laste nõudmisi, sest nendesse pissuaaridesse saavad urineerida vaid lilliputid. Lisaks sellele on uks number 2 pidevalt pärani lahti ning kui mõni väike tegelane parasjagu enda põit tühjendab, võib iga möödakõndija tema tegemisi vaadelda.</div><div><br /></div><div><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_R9BbY9xGRi4/StImVZKPT8I/AAAAAAAAAAM/ptKAkQyIbdM/s1600-h/peller.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 170px; height: 234px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_R9BbY9xGRi4/StImVZKPT8I/AAAAAAAAAAM/ptKAkQyIbdM/s400/peller.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5391413852888846274" /></a><br /><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/5848383044222340110-6812695243436558299?l=mhgtabularasa.blogspot.com' alt='' /></div>mr. whizhttp://www.blogger.com/profile/01221986804481710692noreply@blogger.com1