Sinised kartulid

Meie kooli sööklas pakutavad kartulid on väga veidrad. Nad ilmutavad aeg-ajalt märke sininemisest. Või, noh.. kohati. Veel imelikum on see, et iga kord, kui ma julgen antud fakti avalikult kommenteerida, hakatakse mu kõrvalt kohe märkusi tegema. Tavaliselt on see sööklatädi, kellel on lühikesed heledad juuksed ja kelle töö on vaadata, kui palju õpilased enda taldrikule toitu kühveldavad. Ma arvan, et see on äkki mingisuguse statistika koostamiseks. Igastahes on kartulid sinised ja need kohad ei maitse hästi. Päriselt ka. Ma ei taha bitchida, aga mulle meeldib, kui mu toit ei liigu ja ei muuda värvi. Eelmisel reedel olid kartulid jälle sinakad ja ta jälle kuulis mu kommentaari ning hoogsa liigutusega haaras ta lusika ning eemaldas selle sinaka asja, mis end kartuliks pidas. Selle all oli veel üks selline, aga ma ei tahtnud seda talle öelda.

PS! Koolitoit on mõnikord (loe: enamasti) minusugusele gurmaanile alla keskmise maitsev.
Break yo self, amica